Hanoi, Sapa riisiterrassid ja Halong Bay

Hanoisse jõudes oli vibe kuidagi teistsugune, ööbisime Old Quarteris ja kõik oli nii mõnus, ise väga rahul, et viimasel hetkel ikkagi pealinna tuleku kasuks otsustasin. Vaatasin kohe TripAdvisorist üle, kuhu nüüd siin seiklema hakkame ja kuna eelnevalt olime tuuridega rahul olnud, siis soovituste põhjal võtsime oma järgmiseks tuuripakkujaks Adventure Indochina Traveli, kelle teenuseid soovitan 100% kõigile, kes Hanoist tuure tahavad võtta! Kollektiiv on sõbralik ja meeletult abivalmis, pakettide valik lai.

Kõigepealt tegime päevase Halong Bay tuuri, sest tahtsime ka Sapasse jõuda, kuigi oleksime võinud Halong Bays olla kaks päeva ja saarte peal ööbida ja Sapa jaoks oleks ka kolme päeva asemel kahest päevast täiesti piisanud (seda muidugi, kui ilm ilus on, sest vihmase ilma korral ei oleks seal suurt midagi teha ega vaadata olnud). Halong Bay oligi täpselt nii ilus nagu piltidel, kayakitasime ja vaatasime ringi. Elamus oleks kindlasti kõvem olnud kui oleksimegi kahe päevase tuuri võtnud ja näiteks Cat Ba saarel ööbinud ning rannas ujumas käinud. Silm harjub iseenesest ümbrusega kiiresti, nagu ka Sapa puhul.

Hanois jalutasime ümber vanalinna ääres asuva järve, uudistasime linna ja kindlasti meeldis meile Hanoi rohkem kui Ho Chi Minh. Sapasse võtsime nädalavahetuse tuuri, et käia pühapäeval ka paljukiidetud Bac Ha marketil. Sinna sõitsime magamisbussiga, kus istmed olid sellised lamavad kahekorruselised tugitoolid ja kuna meid võeti viimasena peale, pidime me "istuma" kõige tagumises reas all. Kui keegi kunagi peaks nende bussidega sõitma, siis soovitan seda kohta vältida, sest ruumi on vähe ja buss raputab sisikonna paigast ära. Rääkimata sellest, et bussijuhid sõidavad omastarust WRC-d, möödasõidud toimuvad kohtades kus nende peale isegi mitte mõelda ei tohiks ja tavaline on olukord, et kurvi peal kitsal teel tekib järsku kolm sõidurida ja siis on kaunis sealt bussi aknast vaadata, et 10cm veel ääre poole ja oledki kuristikus. Boonuseks muidugi vihmaga ära uhutud teed. Aga siin on kõik võimalik.

Sapa ise on maaliliste vaadetega linnake, mis on peamiselt tuntud oma riisiterrasside poolest. Trekkisime nii esimesel kui ka teisel päeval mägede ja riisiterrasside vahel, vaated ilusad ja 15km matkamist möödus isegi liiga kiiresti. Ilmselt ütlevad pildid rohkem kui tuhat sõna. Viimane päev Sapas ja ka ühtlasi eelviimane päev Vietnamis oli vihmane, Sapa mägikülakeste pealetükkivad turuprouad tüütumad kui kunagi varem ja mitte mingit isu sinna Bac Ha turule minna ei olnud.
Ja õigustatult, värvilistes rahvariietes naisi oli küll väga ilus vaadata, aga asi sellega piirduski. Võibolla kunagi oli seal seda ehedust rohkem, aga nüüd iga müüja käest kuuldes "Madam, you buy something from me?!?" tekitas isu sealt kiirelt kaduda ja oma mugava või siis mitte nii mugava Austraalia backpackeri elu juurde naasta ja oma rahulikkuses edasi elada. Bac Ha-sse sõidu kõige toredamaks vaatamisväärsuseks oli Hiinat ja Vietnami ühendav sild, kust inimesed ebareaalselt suurte kärudega kaupa riiki sisse tõid. Niiet põhimõtteliselt on tükike Hiinast ka nähtud.

Üks mees viib tsemendi 15 astet allapoole, järgmine teda juba ees ootamas ja nii seisab trepil 5 meest.

Bac Ha laadal müügiks olevad kutsikad. Pai ei teinud ja kõndisin kiirelt mööda, muidu oleksin nad kõik ilmselt endale ostnud ja emale koju kasvatada saatnud. Kutsikad müüakse lemmikloomadeks ja vanemad koerad söögiks..