Full Moon Party

Phanganile sattusime juhuslikult ka Full Moon Party ajaks, mille poolest saar ka kõige rohkem tuntud on. Võimalust käest ei lasknud ja panime ennast õhtusele taksole, mis peopaika sõidab, kirja. Sama päeva hommikul avastasime saart, mäed mõnusad lauged ja sõitmine rolleri tagaistmel oli põletava päikese käes ülimalt mõnus. Seda seni, kuni saare kaguosasse sõitsime, kus seesama Full Moon Party aset leiab. Ideaalsed tingimused rolleriõnnetusse sattumiseks, kitsad 90 kraadised "kurvid" ja veel järsemad tõusud, aga kõik sõitsid ja no ma ei saanud enam keset mäge nutma ka hakata, nautisin imeilusat vaadet ookeanile ja ei lasknud ennast oma rollerihirmust enam häirida.

Resordi omanik, kellelt rollerid rentisime, ütles meile kohe, et rollereid renditakse välja täiesti lambist ilma mingisuguse kontrollita ja FMP nädala jooksul saab saarel rolleriõnnetustes surma umbes kümme inimest. Ja FMP toimub igal kuul täiskuu ajal. Muidugi õnnetuste arv on kordades suurem ja mida kauem me saarel olime, seda rohkem oli näha "rolleritätoveeringuga" inimesi, kes ilmselgelt oma võimeid üle olid hinnanud ja  mõnda kurvi liiga kiirelt võttes ennast siis asfaldil kaunistada olid lasknud. Ja muidugi ei ole vahet sellel, kas õnnetuse põhjustab kohalik inimene või sina, sest süüdi jääd igal juhul sina.

Igatahes on terve linn täis Full Moon Party teemalisi putkasid kus müüdi erinevaid riideid ja aksessuaare ja neoonvärve, millest meie muidugi suure kaarega olime mööda kõndinud. Seljas olid meil suhteliselt viisakad riided ja kui resordi manager meid nägi siis tegi ta suured silmad pähe ja ütles, et kui te neid riideid veel kunagi kanda tahate siis minge vahetage heaga need ära ja pange oma kõige odavamad ja maltsamad riided selga, sest peol on kõik inimesed neoonvärvidega ära värvitud ja seda visatakse ka rahvale peale. Nukralt läksime siis riideid vahetama ja olime natuke kurvad, et me üldse FMP peolised välja ei näinud.

Takso, millega me peole sõitsime kujutas siis enast Hiluxi kastiautot, mille mahutavusvõime, nagu ikka, eiras järjekordselt kõiki füüsikaseadusi, ja nii me seal siis erinevate maade rahvad kümnekesi istusime (või õigem oleks öelda, et eksisteerisime), taksojuht mitte eriti sujuvalt umbes 100km/h kõigist autodest mööda ja kõikidest aukudest läbi sõites. 

Pidu ise toimub pikal rannaribal, kus umbes 6-7 erinevat lava ja muusikat igale maitsele, pilet 100 bahti, ehksiis alla 4€. FMP kodulehe andmetel võtab igast peost  osa 10 000-30 000 inimest sõltuvalt hooajast.. Jooke müüdi üle terve ranna väikestes ämbrites, aga arvestades seda, kui üllatavalt kangeid kokteile me eelnevalt Tais joonud olime, siis ilmselt seal saime me parimal juhul veega lahjendatud viina pealekaga ja peol oldud aja jooksul üritasid kohalikud diilerid meid mitmel korral sujuvalt kõrvale tõmmata, et me nende mitte-nii-legaalseid tooteid ostaksime. Kui Phanganil juba olla, siis soovitaksin FMP-lt kasvõi korraks läbi käia. 

Pilt tehtud peo alguses, kui rannas veel ilma trügimata edasi sai liikuda