laupäev, 10. september 2016

Koh Phangan ja karma

Kuna Phangan  oli silmnähtavalt veidi vähem mägisem kui Tao, siis leppisin reisikaaslase suure rollerirentimise sooviga ja kui me seda resordis rentima hakkasime, pidime passid tagatiseks andma. Sorisin veits oma kottides ja ütlesin, et passid ilmselt kusagil kõige all ja ma võtan toas asjad laiali, siis toon passid.

Üllatusena ei peaks nüüd see kõlama, et passe ei olnud mitte kusagil ja tõenäosus, et need kuhuiganes jääda võisid, oli suur. Iga reisija suurim õudusunenägu ongi ilmselt passi kaotus, helistasin eelmisesse resorti, et ega meil passid sinna ei jäänud ja sain sealt suht meil-on-aega-maa-ja-ilm tüüpi vastuse, et helista 5 minuti pärast tagasi ja me uurime. Peale kolme kõnet ei olnud nad muidugi ka poole tunni pärast midagi uurinud ja jõudsin juba Eesti Suursaatkonda helistada, et meil selline lugu, et passid ilmselt läinud ja mis meie võimalsued on? Võimalus oleks siis selline olnud, et Bangkokis oleksime saanud riiki tagasipöördumise paberi, mis meie jaoks oleks tähendanud seda, et ei mingit Vietnami edasi või Austraaliasse tagasi sõitmist, vaid Eestisse minekut ja uute passide taotlemist. Vaatasin Eesti piletite hindu ja vihmast ilmateadet ja lootsin, et need passid siiski kusagilt välja tulevad, sest Eestisse minek oli küll viimane asi, mida me teha oleksime tahtnud.

Ja siis kuidagi tuli väike flashback kuidas ma Taol resorti jõudes raha ja passid lahtisesse sahtlisse viskasin ja samal ajal ise omi asju lahti hakkasime pakkima. Hiljem võttis reisikaaslane sahtlist raha välja, lükkas sahtli kinni ja nii need passid sinna unustustehõlma vajusidki.

Selge oli nüüd see, et sinna resorti oli vaja kellelgi teisel helistada, kes kohalikku keelt räägiks ja asjad kuidagi nii ära korraldaks, et need passid meile ehk praamiga järele saadetakse. Ja nüüd kujutage ette kui idiootne on minna resordi manageri juurde küsima, et palun helista meie eelmisesse resorti kuhu me ka puhtjuhuslikult külmarve olime teinud, et äkki nad saaksid meile passid järele saata. Igatahes peale pikka sebimist saime kinnituse, et passid saadetakse meile praamiga ja maksmata arve maksame juba uue resordi managerile koos passide saatmistasuga.

Neil oli muidugi meist kahju, sest teisest resordist öeldi, et me maksime kahjuks valele taksojuhile raha ja see oli rahaga minema pannud, mida me õnneks siiski ei olnud teinud. Järgmise päeva õhtuks olid passid juba resordis kohal ja nii tore oli näha inimesi, kes hea teeninduse nimel ongi valmis sind igas asjas aitama ja vastutasuks oodatakse ainult head reviewi TripAdvisoris või Booking.com lehel. Ja TripAdvisori hea reiting oli eriti oluline Vietnamis, kus igale poole kuhu võimalik, olid välja riputatud ja kleebitud suuremad ja väiksemad TripAdvisori logoga sildid.









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Peloponnesose poolsaar ja Ateena 2018

Ka Kreeka reisi avalauseks saab see, et piletid said ostetud nädal aega enne väljumist. Esimest korda elus kasutasin ma pakettreisi ning sii...